Maavaraks loetakse maapõues leiduvat kivimit, mineraali, vedeliku, gaasi või orgaanilist ainet, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis seetõttu on ressursina arvel.
Maavarad jagatakse üldjoontes nelja klassi:
- Põlevad maavarad;
- Looduslikud ehitusmaterjalid;
- Maagid;
- Keemiline toore;
- Muu
Vastavalt Maapõueseadusele on kehtestatud maavaradele ka nõuded, mille alusel saab need liigitada vastavalt kasutusaladele.
Maavaravaru liigitatakse tema kaevandamisväärsuse ja usaldatavuse järgi järgmiselt:
- maavara kõrge usaldatavuse puhul nimetatakse seda tarbevaruks,
- keskmise usaldatavuse puhul reservvaruks,
- madala puhul prognoosvaruks.
Usaldatavus oleneb geoloogilisest uuritusest.
Kaevandamiseväärsuse annab aga maavaravaru, kaevandamise väike kulu, toodangu kõrge hind ja püsiv turg.
Maavaravaru on aktiivne, kui selle kaevandamisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika tagavad maapõue ratsionaalse kasutamise ja keskkonnanõuete täitmise ning maavara kasutamine on majanduslik kasulik.
Maavaravaru on passiivne, kui selle kasutamine ei ole keskkonnakaitseliselt võimalik või puudub vastav tehnoloogia, kuid mis võib tulevikus osutuda kasutuskõlblikuks.
Maavara staatuse taotluse vaatab läbi Keskkonnaministeeriumi nõustav organ Eesti Maavarade komisjon ning selle kinnitab keskkonnaminister.
Viide: E.Reinsalu Mäemajandus
