Mäendusõpik - mi.ttu.ee/opik: september 2010

Tektoonika

Tektoonika, täpsemalt geotektoonika, on maakoore ehitust ja arengut ning selles Maa sisejõudude mõjul toimuvat uuriv geoloogia haru. Geotektoonika uurimisobjektiks on regionaalse või planetaarse ulatusega geoloogilised struktuurid.

Tektoonika all võib veel mõista tektoonilisi liikumisi, mis kujutavad endast maakoore vertikaal- või horisontaalsuunalisi liikumisi. Tektooniliste liikumiste tagajärjel tekivad näiteks mäestikud, murrangud ja maavärinad.

TOP10 - 09.2010

Mäeõpikusse lisandus lisaks TOP10 rubriigile vaadatavuse top 10 kolm rubriiki - viimase nädala, viimase kuu ja kõigi aegade vaadatuimad kirjed. Siia salvestatakse väljavõtted TOP10 teemadest ja nimetatud väljavõtetest.

Esikümme 09.2010

Populaarsed teemad

Maavara (55)
Veekõrvaldus (40)
Tarkvara (31)
Mäemasin (30)
Allmaakaevandamine (27)
Rusikareegel (26)
Ekskavaator (25)
Karjäär (24)
Kivim (23)
PLT (23)

TOP10 07.2010:

Maavara (55)
Veekõrvaldus (39)
Tarkvara (31)
Allmaakaevandamine (26)
Rusikareegel (25)
Karjäär (24)
Mäemasin (23)
Ekskavaator (22)
PLT (20)
Kaeveõõs (19)

Moondekivim

Moondekivim on moonde läbi teinud settekivim või tardkivim.
Moondekivim tekib kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes.
Levinuimad moondekivimid on näiteks kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor.

Biotiitgneiss:

From Lapbiat

Tardkivim

Tardkivim on magma tardumisel või kristalliseerumisel tekkinud kivim.
Tardkivimi struktuuri moodustavad mineraalide, kivimitükkide, vulkaanilise klaasi ja muude koostisosade suurus, kuju ja omavahelised suhted.
Enamlevinud tardkivimid sisaldavad alati nii räni kui ka hapnikku.
Eestis leiduv tardkivim on graniit.

Graniit:

From Graniit

Settekivim

Settekivim on veekogude kui ka maismaal sette kivistumise teel tekkinud kivim.
Lubjakivi, dolokivi, liivakivi, põlevkivi, savikivi ja fosforiit on Eestis leiduvad settekivimid.

Fosforiit:

From Maavarad

Greifer - ajalooline greiferkoppekskavaatori nimetus (Kaalman, 1950)

Greifer on haardetäitmisega köisekskavaator. Ta erineb draglainist kopa konstruktsiooni ja tööviisi poolest. Greiferi kopp koosneb harilikult kahest sarnasest liigendi abil ühendatud ja vastamisi kokkukäivast osast - lõugadest, mis kokkusurutult moodustavad kopa.

Greiferi kopp on ühendatud tõste- ja kinnitõmbeköitega, mis on juhitud üle poomi otsa asetatud köierataste vastavatele trumlitele.

Greiferit võib kasutada pehmete ja purustatud kivimite kaevandamisel või ümberlaadimisel.

[Ludvig Kaalman. Mäetööd. Tallinn, 1950]

Ekskavaatorite tüübid

Ekskavaator on masin, mis noolele kinnitatud kopa abil väljab maavara. Ekskavaatoreid klassifitseeritakse oluliste tunnuste järgi.

Mehhaaniline pärikoppekskavaator (karjääriekskavaator, e. laadimisekskavaator):

From Ekskavaatorid

Mehhaaniline pärikoppekskavaator (paljandusekskavaator, e. katendiekskavaator):

From Ekskavaatorid

Üldotstarbeline hüdrauliline pöördkoppekskavaator:

From Ekskavaatorid

Paljukopaline kettekskavaator:

From Ekskavaatorid

Draglain, e. sammuv ekskavaator (paljandusekskavaator, e. katendiekskavaator)

From Ekskavaatorid

Rootorekskavaator (karjääriekskavaator või paljandusekskavaator, e. katendiekskavaator):

From Ekskavaatorid

Vt. ka:

Haardkoppekskavaator e. greiferkoppekskavaator

Rootorekskavaator

Pöördkoppekskavaator

Pärikoppekskavaator

Greifer

Paljukopaline kettekskavaator

Draglain

Ratasekskavaator

Ekskavaatorite klassifitseerimine

jt. ekskavaatorid

PS: Kopp ei ole ekskavaator

Kopp-sõel

Kopp-sõel on sõel, mis on paigutatud kopa sisse. Koppsõel on valikväljamise e. selektiivse väljamise seade ekskavaatori noolel.

Trummelsõel kopa sees, e. koppsõel, e. kopp-trummelsõel:

From k

Varing

Varing on kaevandamisnähtust, mil toe kaotanud kivimid oma raskuse mõjul sööstavad kaevandatud alasse. Varinguid tuleb ette nii allmaa- kui avakaevandamisel. Kaevanduses võivad variseda kaeveõõnte seinad ja ka lagi. Karjäärides võivad variseda seinad ja puistangud. Varing võib olla ka mäeinseneride poolt esile kutsutud, et vähendada kivimite raskusest tekkinud mäerõhku töökohale.

Kui allmaakaevandamisel varisevate või varistatavate kivimite maht on suur, võib varing ulatuda maapinnani. Sel juhul tekib maapinnale varinguava, mida tavakeeles nimetatakse ka varinguks.

Pildil on ühte Piusa klaasiliivakaevandustest, "Muuseumikoopasse" varisenud kivimitest tekkinud varinguava. Isikud pildil on eriettevalmistusega ja -oskustega TTÜ teadurid ning üliõpilased, kelle ülesandeks oli hinnata varingu edasist kulgu ja selle ohtlikkust muuseumi külastajatele maa all ning seenelistele maa peal.

Kui varisevad kivimid kobestuvad käigus sedavõrd, et varing ei avane, võib maapinnale ilmuda vajum.

Pildil on vajum Kohtla kaevanduse selle osa kohal, kus kasutati kombainkaevandamist lae varistamisega (laavakaevandamise tehnoloogia). Kuna kaevandamiskoht on savikate jääjärvesetete alal, täitus vajum veega.

Kopp-purusti

Kopp-purusti on purusti mis on kopa sees. Ekskavaator ammutab kopa materjali täis ja purusti purustab selle. Nii purustatakse operatiivselt materjali, mille kogus on suhteliselt väike ja seega ka vajalik purusti tootlikkus on väike.

Lõugpurusti kopa sees, e. kopp-purusti, täpsemalt kopp-lõugpurusti:

From k

PS: Kopp ei ole ekskavaator

Seismogramm

Seismogrammil on graafiliselt kujutatud seismilised lained. Seismogrammi jaoks vajalikke andmeid kogutakse vibromeetri ja seismomeetriga.

Seismogramm (vertikaal ja horisontaalsed komponendid):

From Vibratsioon

Seismilised lained

Seismilisteks laineteks nimetatakse laineid, mis levivad maapinnas või mööda selle pinda.
Seismilisi laineid jagatakse kahte rühma Maa sisesed ja pinnalained.
Maa sisesed lained jaotatakse omakorda veel kaheks: pikilained ehk P-lained ja ristilaineteks ehk S-laineteks.
Pikilained levivad Maa sisemuses piki laine liikumise suunda, tekitades maapinna sees hõrendusi ja tihendusi.
Põikilainete korral liiguvad pinna osakesed risti laine levimise suunaga.
Pinnalained levivad mööda maakihi pinda. Kuna Maa koosneb paljudest erinevatest kihtidest, siis tekib maavärina jooksul mitmeid pinnalaineid. Pinnalained tekivad kui P- või S-lained jõuavad mingi pinnani.
Pinnalained jagatakse omakorda kaheks: R-lained ja L-lained.
R-laine levib mööda pinda, piki laine liikumise suunda.
L-laine levib mööda pinda, risti laine liikumise suunaga.
Pinnalained sumbuvad sügavamale maapinna sisse minnes.
Lõhketööd tekitavad pinnalaineid.

Seismoloogia

Seismoloogia on geofüüsika haru, mis käsitleb maavärinaid ja nendega seoses olevaid nähtusi. Seismoloogiaga tegelevad seismoloogid.
Seismoloogias kogutakse andmeid seismojaamades olevate seismomeetritega või objektile asetatud vibromeetritega.
Seismoloogias nimetatakse maavõnkeid ka seismikaks.

Vibratsioon

Vibratsioon on väikese amplituudiga mehaaniline võnkumine. Vibratsioon võib olla lühiajaline või pikaajaline.

Lühiajalise vibratsiooni alla kuuluvad näiteks lõhkamine, hüdrovasaraga raimamine, üksik transpordimasin.

Pikaajalise vibratsiooni alla kuuluvad näiteks tiheda liiklusega teed, purustussõlmed, maapinna seismika.

Vibratsiooni on võimalik mõõta nii vibromeetriga kui ka seismomeetriga.

Eestis on vibratsiooni piirväärtused elamutes määratletud määrusega nr. 78

Maailma kaevandamisinfo

Alljärgnevatest kogumikest leiate kaevandamismahud aastati

Vibromeeter

Vibromeeter on seade, millega mõõdetakse vibratsiooni (maavõngete kiirust). Mäenduses kasutatakse vibromeetrit lõhketööde, purustite, sõelte ja transpordi poolt tekitatava vibratsiooni mõõtmiseks.
Erinevalt seismomeetrist paigaldatakse vibromeeter enamasti vibratsiooniallika lähedusse.

Olenevalt vibromeetri mudelist on lisatud ka helirõhu mõõtmise võimalus.

Vibromeeter koos helirõhu mõõtjaga:

From Mäenduslabor

Eritriin

Eritriin (ingl. erythrite) on värvuselt karmiinpunane, virsikupunane või roosa.
Eritriin on hüdraatunud koobaldi arseeni mineraal.
Eritriini keemiline valem on [Co₃(AsO₄)₂·8H₂O]
Eritriini suurimad leiukohad on Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Saksamaal Lõuna-Austraalias ja Inglismaal.

Eritriin:

From Mineraal

Pildil olev eritriin on pärit Mäeinstiuudi Mäemuuseumi mineraalide ja kivimite kollektsioonist.

Laadimismasin

Laadimismasin (laadur) on masin millega laaditakse kaevist. Üldnimetusena sobib see kõigi laadimisoperatsiooni teostavate masinate kohta. Laadur on rohkem levinud mobiilsete laadimismasinate nimetusena e. kopplaaduri sünanüümina. Laadimist võib olenevalt kontekstist nimetada nii operatsiooniks kui protsessiks. Laadimisprotsess koosneb ammutamisest e. ammutamisoperatioonist, manööverdamisest, sõidust ja tühjendamisest. Kui toonitada näiteks kallurikasti täitumist kopplaaduri kopa tühjendamisoperatsiooni tulemusena, siis võib nimetada tegevust ka laadimisoperatsiooniks. Ka pumpamise korral või pulbi pumpamist ja selle abil näiteks puuraugu täitmist pulbiga nimetada laadimisoperatiooniks.

Levinud laadimismasinad on:

Laadimise tunnus on ka objekt, koht, anum vms. kuhu laadung laaditakse. Tüüpiline laadungi tühjenduskoht on kast, punker, vagonett, vagun, kraapkonveier, lintkonveier, plats ja ladu.

Ekskavaatorit ei nimetata üldjuhul laaduriks, kuigi seda kasutatakse laadimisoperatsiooniks. Ekskavaator on spetsiifiline masin, millega saab teostada oluliselt rohkem operatsioone kui laadimine.

Lisaks kasutatakse laadimiseks konveierit ja paiskemehhanisme, vee (vedeliku) voolu või õhuvoolu. Konveierit kasutatakse pideva tööviisiga masinatel nagu paljukopaline ekskavaator, puistur, kombain ja kaevise purustamis- ja töötlemismasinad.

Allmaakopplaadur kaevanduses põlevkivi kraapkonveierile laadimas:

From Kopplaadur

Pealmaakopllaadur karjääris kivisütt kallurile laadimas:

From Kopplaadur

Käpplaadur:

Brokantiit

Brokantiit (ingl. brochantite) on värvuselt roheline, smaragdroheline või must.
Brokantiit on vase hüdroksü-sulfaadi mineraal.
Brokantiidi keemiline valem on [CuSO₄·3Cu(OH)₂]
Brokantiidi suurimad leiukohad on Ameerika Ühendriikides, Kreekas ja Tšiilis.

Brokantiit:

From Mineraal

Pildil olev brokantiit on pärit Mäeinstiuudi Mäemuuseumi mineraalide ja kivimite kollektsioonist.

Caterpillar - maailma suurim mäemasinate tootjafirma

Caterpillar (tõuk e. roomik eesti keeles, tuleneb buldooserist, mida algselt kutsuti roomikuks) (http://www.cat.com) on maailma suurim mäemasinate tootja ja tuntuim kaubamärk. Ettevõte toodab mobiilseid laadimis- ja veomasinaid, mootoreid ja abimasinaid e. masinaid mida kõige rohkem kasutatakse. Caterpillari suurimad konkurendid Komatsu, Liebherr, Volvo, Hitachi, Doosan, Belaz.

Caterpillar on kokku ostnud mitmeid mäemasinate tootjaid, sealhulgas 2011. aastal ühe suurima mäemasinate firmade kokkuostja: Bucyruse.