Mäendusõpik - mi.ttu.ee/opik

Esimesed suured ripperid

2012-02-02T16:12:00.000+02:00

Esimese suure ripperi tegi 1931. aastal R G LeTourneau Hooveri tammi juurdepääsutee ehitamiseks. Ripper, mis kaalus 3..4 tonni, kandis nime Rooter, haagiti Caterpillar Diesel Seventy-Five roomiktraktori taha.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimene kopplaaduriks ehitatud masin

2012-01-30T16:01:00.000+02:00

Esimene kopplaadur, mida ei monteeritud olemasolevale traktorile, vaid ehitati spetsiaalselt kopplaaduriks oli 1939. aastal Frank G Houghi poolt tehtud PAYloader - Hough Small. Kaubamärgina võeti kasutusele termin "Payloader" kopplaaduri mõistes.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimene "ülepea" kopplaadur

2012-01-28T15:26:00.003+02:00

Esimese kopplaaduri, (Eimco Rocker Shovel) mis tõstis kopa üle masina, e. "üle pea" tegi Eimco 1930. aastal kaevandustesse eelaaduriks. Selle näitel tegi Anderson brothers 1932. aastal Caterpillar Fifteen roomiktraktori baasil kopplaaduri, mis täitis kopa tagurpidi puistangu poole sõites ja tühjendas koppa üle masina tõstes.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Roomikutega kopplaaduri eelkäija

2012-01-25T15:13:00.001+02:00

Roomikutega kopplaaduri eelkäijaks võib lugeda 1935. aastal Tracksoni Caterpillar Twenty roomiktraktorile monteeritud tõstukiga koppa, mille trosse tõmmati hüdrosilindritega.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimene roomikutega paljukopaline ekskavaator

2012-01-22T15:02:00.000+02:00

Esimese roomikutega (nii bensiini kui diiselmootoriga) paljukopalise kettekskavaatori tegi LMG 1935. aastal. Samal aastal sai alguse rootorekskavaatorite kasutamine (LMG 360 t) pruunsöekaevandamisel Bitterfieldi karjääris Saksamaal. 1938. aastal ehitas Hamburg-Magdeburg Damfschiffahrts-Compagnie maailma suurima paljukopalise kettekskavaatori - 2500 tonnise, 44000 kuupmeetrit päevas väljava ekskavaatori.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Marion 7400

2012-01-19T14:55:00.000+02:00

Marion alustas sammuva draglaini Marion 7400 valmistamist 1939. aastal. See jäi 35 aastaks kõige populaarsemaks toodetavaks draglainiks. Neid tehti 7,6...10,7 kuupmeetrise kopaga ja kuni 71,6m pikkuse noolega. Mass oli 639 tonni.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimene üle 20 kuupmeetrine pärikoppekskavaator

2012-01-16T11:05:00.000+02:00

1935. aastal ehitas Bucyrus-Erie 23 kuupmeetrise kopaga, kaheksa roomikuga pärikoppekskavaatori 950-B. Sellel oli sarnaselt kaevanduse tõstekongile vastukaal, mida tõsteti ja langetati ekskavaatori pööramise ajal. See vähendas tsükliaega ja ka elektrienergia kulu.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Paljandamine

2012-01-16T06:27:00.003+02:00

Paljandamine (ka katendi eemaldamine või teisaldamine) on tüseda katendiga maavara puhul avakaevandamise olulisim protsess. Maavara paljandatakse ekskavaatori, buldooseri, traktorskreeperi abil. Mida rohkem tuleb katendit eemaldada maavaraühiku kohta, seda suurem on katenditegur.

Paljandatud maavara karjääris:

From Paljandamine

Maksimaalne lubatud võnkekiirus

2012-01-09T12:44:00.003+02:00

Lõhketööde projekteerimisel ehitise maksimaalne lubatud võnkekiirus arvutatakse järgmise valemi abil:
vmaks=v1Fk (cm/s),
kus v1 - kaitstava ehitise kaugusest ja tema aluspinnasest sõltuv suurim lubatud võnkekiirus,
Fk - ehitise liigist sõltuv parandustegur.
https://www.riigiteataja.ee/akt/26116

Maavara kasutusala kood

2012-01-09T12:22:00.023+02:00

Vastavalt eesti maapõueseadusele on kõigile Eesti maavaradele kehtestatud kasutusala koodid.

Põlevkivi - 100, hästilagunenud turvas - 201, vähelagunenud turvas - 202, järvemuda põlluväetiseks - 301, järvemuda raviotstarbeks - 303, meremuda - 400, järvelubi - 500, fosforiit - 600, tsemendilubjakivi - 801, tehnoloogiline lubjakivi - 802, ehituslubjakivi - 803, tehnoloogiline dolokivi - 901, viimistlusdolokivi - 902, ehitusdolokivi - 903, täitedolokivi - 904, kristalliinne ehituskivi - 1000, tsemendisavi - 1101, raskeltsulav savi - 1102, keraamiline savi - 1103, keramsiidisavi - 1104, tehnoloogiline liiv - 1201, ehitusliiv - 1203, ehituskruus - 1205, täitekruus - 1206, täiteliiv - 1207.

http://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/koondbilanss_2010.pdf?t=20110620085425

Korrastamistingimused

2012-01-09T12:18:00.004+02:00

Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes korrastatava maa asukohajärgse maakonna keskkonnateenistuse poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab keskkonnateenistus lähtuma kaevandamise keskkonnamõju hindamise soovitustest, arvestama maaomaniku poolt maa kasutada andmisel esitatud nõudeid, kohaliku omavalitsuse arvamust ning käesoleva korra nõudeid. Korrastatava maa kasutamise sihtotstarbe määramisel lähtutakse maavara kaevandamisloas märgitust.

Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord § 7. https://www.riigiteataja.ee/akt/905828

Maavara kaevandamisloa graafiline lisa

2012-01-09T12:13:00.004+02:00

Mäeeraldise teenindusmaa plaani mõõtkava ei tohi olla väiksem kui 1:2000. Suurte pindalade korral on kooskõlastatult kaevandamisloa andjaga lubatud kasutada väiksemat mõõtkava, kuid mitte alla 1:10 000.

Plaanile kantakse lisaks Eestis kasutatavatele topograafilistele leppemärkidele järgmised andmed kasutades järgmisi leppemärke: 1) mäeeraldise piir – pidev must joon, mille kõrvale on seespool piiri tõmmatud punane joon; 2) mäeeraldise teenindusmaa piir – pidev must joon, mille kõrvale on seespool piiri tõmmatud kollane joon; 3) maavalduse piir – pidev roheline joon; 4) põhjavee tase – geoloogilise uuringuga määratud mäetööde-eelne põhjavee tase tähistatakse pideva helesinise joonega ja põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist katkendliku helesinise joonega; 5) maavara aktiivse tarbevaru kontuur – pidev sinine joon; 6) maavara lamami samakõrgusjooned – pidevad sinised jooned, iga joon tähistatakse kõrguse näitajaga; 7) kaitsetervikud – pidev punane joon, mis on kaks korda kitsam kui mäeeraldise piiri tähistav joon.

Maavara kaevandamisloa taotluse vorm... § 3, https://www.riigiteataja.ee/akt/897284

Loata kaevandamine

2012-01-09T12:07:00.004+02:00

Füüsilisest isikust kinnisasja omanikul on õigus oma kinnisasja piires asuvat maa-ainest või maavara kaevandada isikliku majapidamise tarbeks ilma kaevandamisloata.
Kaevandamisseadus § 1(3), https://www.riigiteataja.ee/akt/828901

Kaevandamisloa muutmine

2012-01-09T12:00:00.004+02:00

Kaevandamisluba muudetakse, kui:

1) andmed loa taotleja ja kaevandaja kohta on muutunud;

2) loaga määratud nõuete aluseks olnud õigusnormid on muutunud;

3) loaga lubatud tegevusest tulenev saastus on nii suur, et põhjustab loaga lubatud tegevuskohas ja selle ümbruses keskkonna olulisi kahjulikke muutusi;

4) loa omanik taotleb mäeeraldise laiendamist või on nõuetekohaselt korrastanud osa kaevandamisega rikutud maast.

Maapõueseadus § 42. https://www.riigiteataja.ee/akt/1011618

Maavara kaevandamise loa pikendamine

2012-01-09T11:52:00.004+02:00

Kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul pole maavaravaru mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandamisega rikutud maa ei ole korrastatud, pikendab loa andja loa kehtivust loa omaniku taotluse alusel dolokivi-, fosforiidi-, kristalliinse ehituskivi-, lubjakivi-, põlevkivi-, savi- või turbamaardlas ja üleriigilise tähtsusega liivamaardlas kokku mitte üle 10 aasta ning järvelubja-, järvemuda-, kruusa- või meremudamaardlas ja kohaliku tähtsusega liivamaardlas kokku mitte üle 5 aasta.

Mäeeraldise laiendamise korral pikendatakse kaevandamisluba, kui maavaravaru ei ole võimalik sätestatud aja jooksul ammendada ja järelejääva varu kasutamine teise kaevandamisloa alusel on majanduslikult ebaotstarbekas. Luba võidakse pikendada kuni 5 aasta võrra.

Maapõueseadus § 38, https://www.riigiteataja.ee/akt/1011618

Maavara kaevandamisõiguse tasu

2012-01-09T11:37:00.005+02:00

Maavara kaevandamisõiguse tasu makstakse riigile kuuluva maavaravaru kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise eest.

Maavara kaevandamisõiguse tasu ei nõuta, kui:

1) maavaravaru või keskkonnaregistris arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku või gaasi võtab füüsilisest isikust kinnisasja omanik isikliku majapidamise tarbeks;

2) maavaravaru kasutatakse või muudetakse kasutuskõlbmatuks ulatuses, mis on vajalik vara või keskkonna kaitseks. Kaevandamisõiguse tasu maksmisest vabastatud maavaravaru koguse määrab loa andja kaevandamisloaga.

Keskkonnatasude seadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/969301, https://www.riigiteataja.ee/akt/13234933?leiaKehtiv

Puuraugu likvideerimine

2012-01-09T11:26:00.005+02:00

Kõik geoloogiliste tööde käigus tehtud puuraugud tuleb välitööde lõpetamisel sulgeda.

Kvaternaarisetete uurimiseks rajatud puuraugud täidetakse kohe pärast tööde lõpetamist puurmete või pinnasega. Ülemine osa puuraugust täidetakse mullakihi paksuses mullaga.
Aluspõhja ja aluskorda ulatuvad puuraugud suletakse pärast uurimistööde lõpetamist hiljemalt ühe kuu jooksul.

Puuraugus oleva vee märgatava reostuse korral klooritakse puurkaevu vesi lahusega, milles 1 liitri vee kohta on 100–125 mg aktiivset kloori. Vee tugeva reostuse korral tuleb enne kloorimist teha puhastuspumpamine.
Kui puurauku on sattunud kõrvalisi esemeid, puhastatakse puurauk sellises ulatuses, et oleks võimalik isoleerida puuraugu vettandev osa.
Manteltorudega toestatud puuraukudest eemaldatakse torud. Kui see pole tehnilistel põhjustel võimalik, lõigatakse manteltoru ots allpool maapinda vähemalt 0,5 m sügavuselt maha.
Puurauk täidetakse vettandva osa ulatuses puhta loodusliku inertse puistematerjaliga, milleks võib olla jämeteraline liiv, kruus või killustik. Ülejäänud puuraugu õõs täidetakse kaljuses kivimis ehitusbetooniga, purdsetete osas puurmete või pinnasega. Puuraugu ülemine osa täidetakse mullakihi paksuses mullaga.
Kui puurauguga on avatud kaks või enam põhjaveekihti, eraldatakse need sulgemisel. Selleks täidetakse puuraugu vettandvad osad inertse puistematerjaliga, neid eraldava veepideme kohas täidetakse puurauk betooni või saviga.

Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord § 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/13132958

Üldgeoloogilise uuringuloa vorm

2012-01-09T11:17:00.004+02:00

Üldgeoloogilise uurimistöö luba ja uuringuluba koostatakse kolmes eksemplaris.

Üldgeoloogilise uurimistöö loale ja uuringuloale märgitakse pindalad 0,01 ha täpsusega.

Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa lahtrisse «täiendavad tingimused» märgitakse nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ja kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks.

Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotluse vorm... § 5. https://www.riigiteataja.ee/akt/13347453

Geoloogiline uuring

2012-01-09T11:15:00.002+02:00

Maavara geoloogiline uuring on maavara kaevandamise ja kasutusele võtmise eesmärgil tehtav geoloogiline töö.

Maapõueseadus § 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/1011618

Üldgeoloogiline uuring

2012-01-09T11:11:00.003+02:00

Üldgeoloogiline uurimistöö on maapõue geoloogilise ehituse või maavarade leviku seaduspärasuste selgitamise eesmärgil tehtav teadusuuring või geoloogiline rakendustöö.

Maapõueseadus § 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/1011618

Kohaliku tähtsusega maardla

2012-01-09T11:06:00.004+02:00

Üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja kandmata maardla on kohaliku tähtsusega.
Maapõueseadus § 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/1011618

Keskkonnamõju hindamine

2012-01-09T10:27:00.004+02:00

Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on:

1) teha ettepanek kavandatava tegevuse sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik minimeerida keskkonna kahjustusi ning edendada säästvat arengut;

2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju kohta.

Keskkonnamõju hindamine on kohustuslik, kui toimub:

3) pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandmine;

2) pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamise lõpetamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamise lõpetamine.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 2, 4, 6. https://www.riigiteataja.ee/akt/867983

Kaevanduse mõõdistamine

2012-01-09T09:56:00.006+02:00

Kaevandus mõõdistatakse vähemalt üks kord aastas, kui kaevandamise maht on 15 000 m3 kuni 100 000 m3 mäemassi aastas ja vähemalt kaks korda aastas, kui kaevandamise maht on 100 000 m3 kuni 200 000 m3 ning vähemalt üks kord kvartalis, kui kaevandamise maht on üle 200 000 m3 mäemassi aastas. Iga-aastane markšeiderimõõdistamine ei ole kohustuslik, kui aasta jooksul on kaevandatud vähem kui 15 000 m3 mäemassi.

Markšeideritöö kord § 10. https://www.riigiteataja.ee/akt/682972

Enampakkumine geoloogilise uuringu loa taotlemisel

2012-01-02T16:58:00.009+02:00

Kui samale riigi omandis olevale maapõue osale on esitanud ülgeoloogilise uurimistöö loa või geoloogilise uuringuloa taotluse mitu isikut ja esitatud taotlusi ei saa üheaegselt rahuldada, müüakse uurimistöö tegemise õigus enampakkumisel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
Enampakkumise nurjumise või enampakkumise võitja loobumise korral menetletakse järgmise parima pakkuja taotlust. Võrdsete pakkumiste korral menetletakse varem laekunud taotlust.

Maapõueseadus § 17. https://www.riigiteataja.ee/akt/1011618

Maavaravaru kuuluvus

2012-01-02T16:49:00.007+02:00

Riigile kuulub aluspõhja maavara ja ka arvele võtmata looduslik lasund, üleriigilise tähtsusega maardlas olev maavara ning ravimuda.
Kui riigile kuuluva maavara looduslikust seisundist eemaldamiseks oli nõutav luba, kuulub loa alusel kaevandatud kaevis maavara kaevandajale; kui kaevandati ilma loata, siis kuulub kaevis riigile.

Maapõueseadus § 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/1011618

Maavara kaevandamise aastamäär

2012-01-02T16:21:00.007+02:00

Maavara kaevandamise aastamäär on aastas keskmiselt kaevandatav maavaravaru kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavaravaru ammendamine. Aastamäär määratakse kaevandamisloa taotluse alusel, arvestades keskkonnanõudeid ja kaevandamisel kasutatavat tehnoloogiat.

Maapõueseadus § 26. https://www.riigiteataja.ee/akt/1011618

Esimene iseliikuv skreeper

2012-01-01T21:13:00.000+02:00

1924. aastal ehitas R G LeTourneau esimese iseliikuva skreeperi, millel oli 6 koppa e. kasti ja mis kandis kokku 18 t kaevist. Skreeper liikus kiirusega kuni 1,6 km/h neljal suurel terasrattal. Masinal oli diisel-elektriajam ja ei vajanud seetõttu käigukasti.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimene suure kopaga skreeper

2011-12-29T20:45:00.000+02:00

Robert Gilmour LeTourneau keevitas 1922. aastal kokku skreeperi, mille 4,6 kuupmeetrist koppa tõstsid ja langetasid elektrimootorid. See oli selle aja kohta väga suur ja suure tootlikkusega skreeper. LeTourneau oli esimene inimene, kes kasutas ehitusmasina valmistamiseks keevitamist.

LeTourneau Mountain Mover, mis töötas kuni 1943. aastani:

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimene levinud mootorgreider

2011-12-26T19:50:00.000+02:00

Esimesed levinud mootorgreiderid baseerusid Fordsoni traktoritel. 1921. aastal tegi Hadfield-Penfield Steel Company "One Man" greideri mis sai populaarseks mootorgreideriks.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimene hüdraulilise sahaga buldooser

2011-12-23T19:32:00.000+02:00

1920ndate lõpus ehitas Euclid Crane & Hoist Company hüdrauliliste silindrite abil tõstetava ja allasurutava saha, mis juuresoleval pildil on lisatud Caterpillar "Thirty" roomiktraktorile.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimene tööstuslik sahk

2011-12-20T19:23:00.001+02:00

Esimese tööstusliku ja laialtlevinud tööstusliku saha, mida sai lisada roomiktraktorile, tegi LaPlant-Choate 1923. aastal. Seda kirjeldati kui masinat, mis teeb ära 12 labidamehe töö.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Ajalooline mehaaniline üldotstarbeline ekskavaator Åkerman-Eslöv 350

2011-12-18T11:37:00.002+02:00

Åkermans-Eslöv 350 on ajalooline mehaaniline üldotstarbeline ekskavaator. Selle koppa sai kasutada nii pärikopana kui pöördkopana ja heitkopana. Lisaks sai kasutada teisi tööorganeid, näiteks tõstukiharki. Alusvanker oli muudetav - roomikvanker, ratasvanker või haagisvanker. Ekskavaatorit valmistas tehas AB Åkermans Gjuteri och Mekaniska Verkstad. Selle tootjaettevõtte järeltulija e. uus omanik on Volvo Construction Equipment.

Ekskavaatori põhiandmed:

Mass 10t

Noole pikkus 3,3..5,8m

Tõstevõime 4t

Kopamaht 0,3m3

A 350 12 171(53xx[1]

Buldooseri sünd

2011-12-17T18:57:00.000+02:00

1920ndate alguses kinnitasid Besti müügimehed Fred Lewis ja Otto Zenter roomiktraktorile külge metallplaadi e. saha eelkäija. Vastukaaluks olid traktori taga betoonplokid. Traktorist sai käsiratta abil betoonplokki ja seega ka metallplaati tõsta ja langetada. Best ja Holt ühinesid 1925. aastal ja moodustasid Caterpillari eelkäija - Caterpillar Tractor Company.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimesed roomiktraktorid

2011-12-14T16:59:00.001+02:00

1920ndatel ehitati Ameerikas suures mahus ja sellega seoses hakati aktiivselt arendama roomiktraktoreid. Peamised tootjad olid:

Bates
Cleveland
Electric Wheel
Mead-Morrison
Yuba
Monarh

Bates 40 - kaal 5 tonni, võimsus 58 hj:

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Kopplaaduri eelkäija

2011-12-11T16:49:00.002+02:00

Kopplaaduri eelkäijaks võib lugeda 1920. aastal Case Cl, mille puhul kinnitati põllumajandustraktorile ette trossidega ja kopaga tõstuk.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimesed rootorekskavaatorid

2011-12-08T16:42:00.002+02:00

Esimesed diiselmootoriga rootorekskavaatorid tegi Humboldti masinatehas Kölnis:

From Earthmoving

1916. aastal vamistas see esimese rootorekskavaatori pruunsöe kaevandamiseks.

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimene paljukopaline kraavitaja

2011-12-05T16:33:00.001+02:00

Esimese paljukopalise inimjõul töötava kraavitaja (trencher) tegi LMG kogemuste abil H August Schmidt 1929. aastal.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Maailma suurim ekskavaator 1928. aastal

2011-12-02T16:27:00.000+02:00

Marion ehitas pärikoppekskavaatori Marion 5480-E 1928. aastal. See kaalus 1000 tonni ja kasutas 9,2 kuupmeetrist koppa 28 m pikkusel noolel. Kõigi aegade maailma suurim pärikoppeksavaator oli The Captain.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimesed gigantekskavaatorid

2011-11-30T16:18:00.000+02:00

1927. aastal ehitas Menck 490 tonnise, 5 kuupmeetrise kopaga, 22m ammutusulatusega neljal roomikvankril pärikoppekskavaatori, mis töötas kuni 1969. aastani ja oli suurim Euroopas.

Menck KRA, roomiku kõrval näete inimesi seismas:

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimesed suured ekskavaatorid

2011-11-27T16:14:00.000+02:00

Pärast Erie ja Bucyruse ühinemist 1927. aastal hakati Ameerikas ja ka Euroopas valmistama esimesi suuri ekskavaatoreid.

Bucyrus-Erie raudteedraglain 4,6 kuupmeetrise kopaga:

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimesed ekskavaatoritootjad Ameerikas

2011-11-27T15:55:00.001+02:00

Suuremahuline ekskavaatoritööstus sai Ameerikas hoo sisse 1920ndatel aastatel.

Peamised tehased, mis ekskavaatoreid valmistasid, olid:

American
Austin
Bay City
Brown Hoisting
Buckeye
Bucyrus
Byers
Erie
Harnischfegel
Industrial
Insley
Keystone
Koehring
Link Belt
Manitowok
Massillon
McMyler-Interstate
Mead-Morrison
Moore Speedcrane
Northwest
Ohio/Lima
Orton
Osgood
Russell
Speeder
Star Drilling
Thew
Universal Crane
Universal Power Shovel

Tänapäeval tegutsevad mäemasinate tootjad ja mäendusettevõtted leiate Maavarade kaevandamise õppetooli veebist.

Aheraine

2011-11-26T08:58:00.000+02:00

Aheraine on kivim, millest maavara tuleb eraldada, et saada kätte kasulik osa kaevisest. Lisaks aherainele on maagi või kihi või kihindi ümber katend, mis tuleb eemaldada, et kaevis kätte saada. Aheraine eraldatakse kas sõelumise, separeerimise või rikastamise abil. Katend eemaldatakse paljandamise abil. Aheraine ei ole katend ja katend ei ole aheraine. Teatud oludes aga võib see segadust tekitada. Näiteks kui põlevkikihindi sees on lubjakivi ja kaevandatakse lausväljamisega, siis on kaevises ka lubjakivi aherainena ja see tuleb vajadusel sealt eraldada. Kui aga kaevandada kõrgselektiivselt, siis on D/C lubjakivikiht, mida väljatakse eraldi kihina, vahekatend.

Kui külgkivim (ka katendikivim) seguneb väljamise käigus kaevisega, siis on see aherdumine. Kui kaevis seguneb väljatava või kaevandamiskohta jääva külgkivimi või katendiga, siis on see kadu.

Vt. ka:

MÄEND kaevandatava maavara hulgas esinevad mineraalid v. kivimid, mida antud oludes ei tarvitata.Maagi, põlevkivi eraldamine aherainest.

http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=aheraine&F=M

Kronometraaž

2011-11-24T22:08:00.001+02:00

Kronometraaž on millekski kuluva aja täpne mõõtmine.Kronometraažil saadud andmeid saab kasutada masinate tootlikuse arvutamisel.
Näiteks ekskavaatori töötsükli kronometreerimise jooksul mõõdetakse aega, mis kulub järgmisteks operatsioonideks: kopaga materjali ammutamine, ekskavaatori pööramine, kopa tühjendamine, ekskavaatori pööramine algasendisse.

Esimene suruõhu e. pneumoekskavaator

2011-11-24T15:50:00.000+02:00

1920. aastal ehitas Erie Steam Shovel Company bensiinimootoriga ekskavaatori GA-2, mis töötas suruõhukompressori ja pneumomootoritega. Heitgaaside soojus tõstus suruõhu temperatuuri 200 kraadini.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimene suur Rootsi pärikoppekskavaator

2011-11-21T15:38:00.000+02:00

1927. aastal ehitas Rootsi tehas Morgårdshammar 244 tonnise elektrimootoriga ja kolme kuupmeetrise kopaga pärikoppekskavaatori.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Metaan

2011-11-18T15:24:00.001+02:00

Metaan (CH4) on gaas mis tekib orgaanilise aine lagunemisel. See on nii kaevandusgaas, maagaas, kildagaas, kui ka eluslooduse lagugaas. Metaanikontsentratsioon 5-15% tekitab kivisöekaevanduses plahvatuse, seetõttu peatatakse kogu elektrisüsteem, kui metaani sisaldus on tõusnud 2%-ni. Eemal asuv ventilaator tuulutab kaevandusõhu, metaanitase langeb ja elekter lülitatakse sisse tagasi.

Vt. ka.

http://www.envir.ee/1147500

www.worldcoal.org/coal/coal-seam-methane

Esimene Euroopa skimmer

2011-11-18T10:39:00.000+02:00

1925. aastal tegi Menck esimese "skimmeri" Euroopas.

Menck III, 33 tonnine aurumootoriga "koorija":

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Vibroripper

2011-11-18T07:46:00.007+02:00

Vibroripper on metallist vibreeriv konks mille abil purustatakse kivimit massiivis. Vibroripperi eeliseks ripperi kõrval on see, et vibreerimine hõlbustab kivimi raimamist missiivis.

From Ripper

Fosfaatkeraamika

2011-11-16T07:53:00.003+02:00

Keemiliselt sidustatud fosfaat-keraamika (chemically bonded phosphate ceramics) on ehitusmaterjal, mille omadused sarnanevad või ületavad tsemendibaasil toodetud betooni ehituslike näitajaid. Keemiliselt sidustatud fosfaat-keraamika eelisteks võrreldes tsement-betooniga on kuni 3 suurem survetugevus (kuni 80 MPa), lühike kivistumisperiood (10...20 min), äärmiselt kõrge temperatuuripüsivus (üle 1200 kraadi C), väike veejuhtivus ja head kivistumisomadused madalatel temperatuuridel (-12 kraadi C). Seetõttu on fosfaat-keraamika alternatiiviks nii tavalistel betoon-ehituse rakendustel, kui ka eriti kõrgendatud nõudmistele vastavates konstruktsioonides. Fosfaat-keraamikat turundatakse U.S.A.-s toodetava GrancreteTM toodete sarjana, mis on erinevateks rakendusteks väljatöötatud keemiliselt sidustatud fosfaat-keraamika sideaine tüübid.

Rahvusvahelise patendiga kaitstud GrancreteTM segud koosnevad K-divesinikfosfaadist (KH2PO4) ja periklaasist (MgO) ning silkaatsest täiteainest, milleks on tüüpiliselt Al-Si klaasifaasid (sh mulliit SiO2*Al2O3) või vollastoniit (Ca3SiO4). Fosfaat-keraamika pulbri segamisel veega toimub MgO ja K-divesinikfosfaadi reageerimine ning moodustub mikrokristalliline tsementeeriv faas - K/Mg-fosfaat.

Esimene ühe aurumootoriga pärikoppekskkavaator

2011-11-15T09:49:00.000+02:00

1920. aastal ehitas O&K ekskavaatori (O&K 16), mille pani tööle vaid üks aurumootor. Eelnevalt kasutati ekskavaatoritel kolme aurumootorit. Sellel ekskavaatoril kasutati tehnilise uuendusena keti ja hammasratta abil avatavat kopaluuki.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimesed diiselekskavaatorid

2011-11-12T17:03:00.001+02:00

1920ndatel aastatel hakati Saksamaal arendama diiselmootoriga ekskavaatoreid. Neil oli mitmeid eeliseid ja puudusi võrreldes laialt-levinud auruekskavaatoritega. Aurumootor nõudis eelsoojendamist, ca 30 tonnine ekskavaator vajas 400 liitrit vett ja 60kg sütt tunnis. Diisemootoriga saavutati ekskaveerimisel väiksem erikulu. Diiselkütust ja jahutusvett sai hõlpsasti transportida. Diiselekskavaatorite tootlikkus oli siiksi aurueksavaatorite omast väiksem ja diiselmootori töötamise kiirust ei saanud reguleerida.

1924. a. Menck Model III:

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimene kallurhaagis

2011-11-09T16:32:00.001+02:00

Esimese kallurhaagise, järelkäru, mida sai kallutada ja mida veeti traktoriga, tegi Holt Manufacturing Co. 1909. aastal. Sellise järelkäru kandevõime oli 7,2 tonni ja neid haagiseid haagiti Holti roomiktraktori järele kuni 4 masinat.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimesed kallurid

2011-11-06T16:07:00.000+02:00

1913. aastal hakati Ameerikas tegema esimesi kallureid.

Pildil on gravitatsioonijõul kallutatav SAG "Gaggenau", kuni 4 t kandevõimega ja kuni 18 km/h kiirusega. See oli maanteekallur, mis asendades 12 tugevat hobust vankritega, sõites (võrreldes hobustega, kes sõitsid kuni 6 km päevas) päevas kuni 64 km kaugusele.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Nn. offroad e. ka karjäärikalluriks valmistas Thomas B Jeffrey neljarattaveoga kalluri "Quad", mis sai hiljem Nash Motorsi omanduses nime all "Nash Quad" maailmakuulsaks. Alloleval filmil on näha 90 a vanune Nash Quad:

Esimene põhjasttühjendatav vanker

2011-11-03T16:00:00.000+02:00

Mitmed tootjad nagu Athey, Eagle, Hagy, LaPlant-Choate, Little Red Wagon, Red-Watson ja Western alsutasid 20. sajandi alguses kuni 3 kuupmeetrise mahuga järlveetavate ja põhjast tühjendatavate vankrite tootmist kaevise veoks lisaks raudteetranspordile.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Bentoniit

2011-11-02T14:40:00.000+02:00

Bentoniit on vulkaanilisest tuhast moodustunud savi, mida kasutatakse vedeliku imamiseks, keemiliste protsesside neutraliseerimiseks ja määrdeseguna suundpuurimisel. Bentoniit võib imada enda mahust 11 korda rohkem vett. Bentoniiti kasutatakse ka veetõkete ehitamiseks selle üliväikese veejuhtivuse tõttu.

125 m sügavune bentoniidikarjäär Milose saarel Kreekas:

From Maavarad

Separaator

2011-11-02T13:55:00.000+02:00

Separaator (eraldaja) on seade millega eraldatakse pulbist tahke osa, vedelik, või gaas. Kasutatakse tihkestamist tsentrifugaaljõuga, tigukonveieriga, tigutihkestajaga jt meetoditega, mille puhul kasutatakse eraldamiseks vee ja kivimi erinevat mahumassi.Kildagaasi, vee ja tahkete osakeste separaator:

From Kildagaas

Esimene suure tootlikkusega traktoriga järelveetav skreeper

2011-11-01T15:51:00.000+02:00

1912. aastal valmistas Henry A Lage suure kastiga järlveetava skreeperi, mis sai rihmülekandega jõudu kasti tühjendamiseks. Seda masinat nimetati: "Caterpillar Land Leveller". Hiljem hakkas sama masinat tootma Holt. See masin saavutas sama suure tootlikkuse kui 256 muula, 32 mehelise fresnodega meeskonnaga.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Müratõke

2011-11-01T04:31:00.000+02:00

Müratõke on tõke, mille abil tõkestatakse müra levimist müraallikast tundliku objekti, e. elamu või elutegevuse suunas.

From Kildagaas

Teisaldatav müratõke:

From Kildagaas

Värv on valitud vastavalt ümbritseva looduse värvile:

From Kildagaas

Konstruktsioon on kerge ja lihtne:

From Kildagaas

"Christmas tree"

2011-10-31T15:55:00.002+02:00

Inglise keeles kutsustakse christmas treeks puuraugu manteltoru krae külge kinnitatud ventiilide ja kraanidega maapinnale ulatuvat osa.

Pildil on kildagaasi puuraugu "christmas tree", mille kõrval on määrdeainete, kemikaalide anumad ja päikesepatareid energiavaurustuseks.

From Kildagaas

Paakauto

2011-10-31T15:37:00.003+02:00

Paakauto on veoauto, millega veetakse veepaaki. Vett kasutatakse mäenduses paljudes protsessides. On nii maanteepaakautosid kui karjääripaakautosid. Võimalusel kasutatakse vee pumpamist torustikus või voolikus või isevoolamist või ülepumpamist kraavis.

From Kildagaas

Kaksikpoorsus

2011-10-29T21:46:00.000+03:00

Kaksikpoorsust kasutakse kivimites oleva põhjavee liikumise modelleerimisel. Modelleerimisel arvutatakse eraldi põhjavee liikumise kiirus poorides ja lõhedes ning tulemused liidetakse. Eraldi voolu kiiruse arvutamine on tingitud sellest, et suuremates lõhedes võib tekkida turbulentne vee voolamine aga väikestes poorides jääb vee voolamine laminaarseks.

Esimene ühe-mehe traktoriga tõmmatav skreeper

2011-10-28T15:26:00.003+03:00

1912. aastal hakkasid sellised tootjad nagu - Miami, Perry, Rodevick Lean, Schaefer ja United Iron Works valmistama skreepereid, mida sai juhtida (täita ja tühjendada) traktorist. See vabastas iga masina kohta veel ühe töölise, kellest Ameerikas oli 20. sajandi alguses suur puudus.

Case roomiktraktor tõmbamas Miami skreeperit "One-Man-Power-Scraper":

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Hüdrofrakkimine

2011-10-28T14:08:00.003+03:00

Hüdrofrakkimine on vee surve ja puur-lõhketööde abil kivimi lõhestamine ja lõhede avamine ning avatuna hoidmine kivimist kas vee või gaasi kättesaamise eesmärgil. Manteldatud ja tsementeeritud puurauku sisestatakse kapsel lõhkeainelaengutega, lõhkamise abil lõhutakse toru ja kivim toru lähedal. Seejärel surutakse lõhedesse vesi koos liivaga. Gaas kas surub või surub kompressori abil vee puuraugust välja. Seejärel ühendatakse puurauk gaasikogumisseadmega ja hakatakse tootma gaasi (kildagaas).

Puurlõhketööde ja hüdrofrakkimise tehnoloogia kildagaasi tootmise eesmärgil:

Vt, ka: http://mi.ttu.ee/kildagaas/

Infoallikad:

http://www.hydraulicfracturing.com

Diktüoneemakilt

2011-10-26T12:20:00.003+03:00

Diktüoneemakilt (graptoliitargilliit) on kiltkivi e. kilt (savikivi), mis lasub Eestis fosforiidikihi ja püriidikihi kohal. Kuna diktüoneemakilt sisaldab orgaanilist ainet, siis arenenud põletus- või utmistehnoloogia kontekstis võib seda nimetada ka põlevkiviks. Läänes on see kiht paksem ja idas õhem. Sillamäel sai sellest möödunud sajandil uraanimaak, kuna kilta kasutati uraani tootmiseks. Ülgase kaevanduses kasutatai diktüoneemakilta aga kütusena, e. põletati tuulutusšurfi all tõmbe tekitamiseks.

Fosforiidikihi kohal on näha pruuni diktüoneemakilta:

From Maa all

Varisenud ja avatud veega täitunud uraanimaagi e. diktüoneemakilda strekk Sillamäe kaevanduses:

From Maa all

Uraanikaevanduse uuringustoll diktüoneemakildas Sillamäel:

From Maa all

Hüdrovasaratega diktüoneemakilda raimamine Kumu augus:

From Maa all

Diktüoneemakilt Pakri poolsaare paljandis:

Kildagaas

2011-10-26T04:05:00.017+03:00

Seminar kildagaasi teemal toimus reedel 11.11.11 Mäeinstituudis

Kildagaas on kiltkivi (kilda) pooridesse kogunenud gaas. Gaasi kättesaamiseks on kaks peamist tehnoloogiat. Esimene on kilda kuumutamine ja gaasi eraldamine utmise teel, mis saaks kasutada Eestis leiduva diktüoneemakilda töötlemisel kuna tegemist on pigem argilliidiga, kui kildaga.

Kilt on senikasutatud gaasi ja nafta lähtekivim:

From Kildagaas

Viimastel aastatel (alates 2008.a.) aga on USAs juurutatud uus tehnoloogia e. hüdrokaevandamisele sarnane hüdrauliline kivimi purustamine massiivis (lõhestamine, raimamine, frakkimine (hydraulic fracing, hydraulic fracturing)) gaasi vabastamise eesmärgil. Kõrgsurvepumpade abil surutakse vesi, kemikaalid ja liiv (liivapulp) puurauku ja lõhestatakse kiltkivi. Nii vabastatakse kiltkivi poorides asuv gaas. Kemikaalidena kasutatakse soola, pindaktiivseid aineid jm. Lisandina on kasutatud ka diiselkütust.

Ühte auku vee pumpamiseks vajatakse ca 200 paakauto täit vett (5000 kuupmeetrit). Pärast vee väljumist puuraugust kogutakse see basseini esmaseks puhastamiseks ja kas taaskasutamiseks puuraugus või saatmiseks puhastusseadmesse.

Gaas juhitakse puuraugu kaudu maapinnale ja kas veeldatakse (surutakse kokku nii suure surve all, et see muutub vedelikuks) või juhitakse gaasitorustikku. Kildagaas asub kiltkivis, mis lasub sügaval (2..5km). Puurauk suundub kiltkivikihini vertikaalselt ja kihi sees horisontaalselt. See on võimalik tänu suundpuurimise tehnoloogiale. Liiva lisamise eesmärk veele on veesurve abil tekitatud lõhede avatuna hoidmine. Liivaterad jäävad lõhedesse, hoides neid avatuna ja soodustavad gaasi eraldumist pikema aja vältel.

Kildagaas tekib, kui kilta on geoloogiliste protsesside mõjul piisavalt kuumutatud ja kildast on eraldunud naftat ja/või gaasi.

Ühest puuraugust saadakse gaasi alalt mille pindala on ca. 4..24..73 ha. Pooride osa kivimist, milles võib gaasi olla, on 5.10% (60% Barnetti maardlas, USA-s).

Enne puurimist valmistatakse ette puurimisplats, selleks kasutatakse pöördkoppekskavaatoreid, buldoosereid, liigendkallureid ja kopplaadureid.

From Kildagaas

Puurimise ajal kõrgub platsil puurpingi torn:

From Kildagaas

Puurmisvedelikuna kasutatakse vett, mida võetakse tuletõrjehüdrandist:

From Kildagaas

Vesi transporditakse vooliku kaudu puurimisplatsile:

From Kildagaas

Puuraugu manteltoru kraele kinnitatakse ventiilid ja kraanid e. nn "christmas tree":

From Kildagaas

Pärast puurimist asuvad tööle puuraugu puhastamise seadmed:

From Kildagaas

Väljutatavast veest eraldatakse gaas ja liiv eraldaja e. separaatori abil, maapõues sooldunud vesi kogutakse konteinerisse:

From Kildagaas

Puuraugust väljasurutav vesi kogutakse konteinerisse:

From Kildagaas

Vee platsile toomiseks ja kasutatud vee platsilt äraviimiseks kasutatakse paakautosid:

From Kildagaas

Gaasi tootmiseks, e. transpordiks puuraugust rajatakse torustik ja surve- ja reguleerimisseadmed:

From Kildagaas

Torustik viiakse magistraaltoruni võimalusel kraavi e. maa alla paigutatuna. Kui kraavi ei ole võimalik kasutada, siis puuritakse suundpuurimisega horisontaalne auk, millest toru läbi tõmmatakse. Pilootpuuraugu puurimiseks kasutatakse näritspuuri:

From Kildagaas

Kui pilootpuurauk on puuritud, kinnitatakse puurvarda otsa tõmmatav puurpea (keerdpuur või näritspuur) ja toru ning tõmmatakse see läbi puuraugu. Selline puurauk on mitu km pikk.

From Kildagaas

Puuritakse puurmasinaga, mis hüdrosilindrite, hüdromootorite ja elektrimootorite abil surub ja samal ajal keerab puurvarrast maa sisse:

From Kildagaas

Puurvardaid lisatakse (antud juhul pöördkoppekskavaatori abil) ja pikendatakse nii puuritavat auku.

From Kildagaas

Puurmasin ankurdatakse vaiadega, kuna muidu suruks surve puurvarda lükkamisel puurmasina kohalt eemale:

From Kildagaas

Puurmasina alust kallutatakse hüdrosilindrite abil. Maa sisse sisenemisel on auk kaldu, hiljem horisontaalne ja vastavalt vajausele väljub see üles suunduses maa peale või horisontaalselt näiteks mäe küljest maapinnale.

From Kildagaas

Puurmasin sõidab mööda hammaslatti, surudes puurvarrast maa sisse:

From Kildagaas

Survevoolikud ja elektrikaablid on paigutatud keti sisse, et tagada sujuvat ja ohutut puurmasina liikumist:

From Kildagaas

Puurvarras tõmmatakse august välja tõmmitsaga mis haarab vardast kinni klambriga:

From Kildagaas

Puurvardad ühendatakse keermesliitega e. keeratakse üksteise külge keerme abil:

From Kildagaas

Puurimismäärdena kasutatakse bentoniiti, e. puurimissegu, mille põhiline koostisaine on bentoniit (bentoniitsavi). Kraav tehtaks kas kraavitajaga või pöördkoppekskavaatoriga.

From Kildagaas

Puuraugust väljauhutud materjal koos bentoniidi ja veega e. puurimispulp koguneb basseini:

From Kildagaas

Basseinist pumbatakse pulp separaatorisse:

From Kildagaas

Pumpamiseks kasutatakse imipumpa:

From Kildagaas

Bentoniit tuuakse platsile paberkottides:

From Kildagaas

Pulbipump pumpab pulbi mööda voolikut separaatorisse:

From Kildagaas

Tihkestajaga (separaatoriga) eraldatakse pulbist tahke osa, mis on bentoniidi ja puurpuru segu (liiv, savi, lubjakivi jne). Seda materjali võib kasutada näiteks tiigile vettpidava põhja tegemiseks:

From Kildagaas

Kuna gaasi pumpamiseks kasutakse kompressoreid, siis on probleem müra, mille tõkestamiseks kasutatakse müratõket:

From Kildagaas

Infoallikad:

Tootjaettevõtted:

Lisainfo:

Kildagaasi tootmise puurimise selgitav animatsioon:

Shale Gas Video from BNK Petroleum Inc. on Vimeo.

Puurlõhketööde ja hüdrofrakkimise tehnoloogia:

Kildagaasi filmid ja animatsioonid:

Artikkel kildagaasist Inseneerias

Open publication - Free publishing - More aeroc

Esimene neljarattaline skreeper

2011-10-25T15:06:00.003+03:00

1910. aastal tegi tehas nimega "Baker" neljarattalise skreeperi, mis vähendas oluliselt hõõrdetakistust ja suurendas tootlikkust. Selliseid skreepereid haagiti roomiktraktori järele kuni 8 masinat, vajades kokku vaid kaks töölist - üks kes juhib traktorit ja teine kes tühjendab käsikangi abil skreepereid.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Pindesi-freeskombaini eelkäija

2011-10-22T10:36:00.000+03:00

1907. aastal tehti esimene nn. elevaatorkonveieriga greider, mida võib pidada tänapäevase pindesi-freeskombaini eelkäijaks.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimene iseliikuv greider

2011-10-19T10:28:00.001+03:00

1909. aastal konstrueeris Holti tehas oma traktori 40-45 baasil iseliikuva e. mootorgreideri "Good Roads Machine". Masinal oli vasakul ratas pööramiseks ja paremal roomik vedamiseks.

From Earthmoving

1015. aastal asetati greiderisahk veoato ette. 1919. aastal panid tehased nimega Galion ja Russell Grader Manufacturing Company greiderisaha alla kergele põllumajandustraktorile Allis-Chalmers 6-12. Nii sündis esimene mootorgreider, mille juhtimiseks piisas vaid ühest mehest.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Relss

2011-10-17T06:45:00.002+03:00

Relss on tänapäeval raudlatt (teraslatt), mida mööda sõidab rööbastranspordivahend e. tavapäraselt rong. Kasutusel on olnud ka puitrelsse. Kui veovahend toetub relsile, siis kasutatakse kahte relssi ja kui sõiduvahend ripub, siis kasutatakse ühte relssi, et monorelssi. On ka erandeid.

Esimesed levinud greiderid

2011-10-16T10:21:00.003+03:00

1913. aastal, kui Henry Ford valmistas 1000 T mudelit päevas, polnud Ameerikas väljaspool linnu kõvakattega teid. See tõi kaasa suure nõudluse greiderite e. teehöövlite järele. Kaheteljeline tõmmatav greider oli lisaks ekskavaatorile levinuim masin. Greiderit tõmmati kas hobustega või ratas- või roomiktraktoriga.

From Earthmoving

Holt 75 roomiktraktor oli nii võimas, et suutis vedada järel kahte greiderit. Pildil on Western No 10 ja selle taga Little Western. Mõlemat greiderit tuli juhtida eraldi.

From Earthmoving

Euroopas ei olnud greiderid eriti levinud, kuna liiklus ei kasvanud nii kiiresti ja paljud teed olid kaetud kiviplaatidega või kivisillutisega.

Monorelsskaadvagonett

2011-10-15T09:27:00.003+03:00

Monorelsskaadvagonett on vagonett, mis sõidab ühel relsil (üksikrööbas), e. monorelsil ja mida saab tühjendada kaadamise e. ümberkallutamise e. kummutamise teel. Monorelssvagonett ja teised monorelsil sõitvad veomasinad tavaliselt ripuvad relsil.

From Vagonett

Esimesed levinud bensiinimootorid ja kerged buldooserid

2011-10-13T10:12:00.001+03:00

Esimesed väikesed bensiinimootorid millega käitati nii traktoreid, vintse, ekskavaatoreid ja teisi masinaid tegi Henry Ford & Son tehas. Neid masinaid hakati kutsuma Fordsoniteks. Fordson Tractor Model F oli laialt levinud ja seda tehti Full-Crawleri tehases. Neid tehti kolmveerand miljonit enne kui Caterpillar firma ära ostis.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimene tõstetud tähikveorattaga buldooser

2011-10-10T13:09:00.000+03:00

1919. aastal tegi Cleveland Tractor Co väikese buldooseri "Clectrac Model F, mille vedav tähikratas oli üles tõstetud.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Ripperi eelkäija

2011-10-08T13:09:00.001+03:00

Holt 75 tõmbamas käsitsijuhitavat atra (konksu, kobestajat) - see on ripperi eelkäija. Kobestatud pinnas kogutakse kokku skreeperiga, mida tõmbab teine buldooser.

From Earthmoving

Turbapuur

2011-10-06T16:16:00.006+03:00

Turbapuuri kasutatakse turbaproovi võtmiseks.

From Mäendusõpik

Proovi võtmiseks surutakse puur turbasse.

From Mäendusõpik

Puuri pööramisega lõigatakse turbast proov.

From Mäendusõpik

Diver

2011-10-06T15:33:00.002+03:00

Diver'eid kasutatakse põhjaveekogumite veetasemete määramiseks seirepuurkaevudes.

Kõikides diverites põhineb veetaseme mõõtmine veesamba kõrguse mõõtmisel anduri sisse paigaldatud survesensori abil. Kui andur paikneb veetasemest kõrgemal, mõõdab ta atmosfääri rõhku. Kui diver asub veetasemest allpool, lisandub veesurve: mida suurem on veesamba kõrgus, seda suurem on rõhk. Arvestades rõhu mõõtmisi arvutatakse automaatselt veesamba kõrgus anduri kohal. Mõõtmistulemused on lihtsasti üleviidavad veetaseme absoluutkõrgusesse ja veetaseme sügavusele maapinnast.

From Mäendusõpik

Diverid paigaldatakse seirepuurkaevudesse. Kõik andurid mõõdavad ka vee temperatuuri, olenevalt diverist mõõdab seade ka elektrijuhtivust.

Caterpillari sünd

2011-10-06T13:08:00.000+03:00

Kuna eelmise sajandi alguseni arenasid aurutraktorid nii rasketeks, et nendega muutus keeruliseks põllutööde tegemine. Selle probleemi lahendamiseks pandi näiteks traktorile alla kolm hiiglaslikku 5,5m laiust puidust ratast. Benjamin Holt asendas aga 1904. aastal 40 hj. "Holt Junior Road Engine No 77" rattad roomikutega. Fotograaf Charles Clements ütles seda nähes, et see roomab nagu tõuk: "It crawls like a caterpillar", millele Holt vastas "Caterpillar it is. That's the name for it!" Ja Caterpillar - praeguseks maailma suurim mäemasinate tootjafirma oligi sündinud. Holti traktorite pööramiseks kasutati esiratast. Best alustas 1919. aastal 60hj ja 7,7 tonniste buldooserite tootmist. Hiljem jätkas Caterpillar nende tootmist "Sixty Tractori" nime all kuni 1931. aastani.

Enne:

From Earthmoving

Pärast:

From Earthmoving

Esimene kasutatav roomiktraktor

2011-10-04T13:08:00.007+03:00

Esimene roomikmasin (roomiktraktor), mida kasutati palkide vedamiseks tehti Alvin O Lombardi poolt 1900. aastal. Seda kutsuti "Lombard Log Hauler".

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Lühiesi

2011-10-02T14:19:00.001+03:00

Lühiesi on lühike esi e. töökoht mis sobib ühele masinale, kui ta põhioperatsioone tehes seisab paigal või töötab samas kohas. Lühiees töötab lühieekombain, laadur, ekskavaator, puurvanker, oherdi jt. mäemasinad. Lühiee mõõtmed sõltuvad masinast või käsitsikaevandamise korral inimesest. Tavaliselt on tegu inimese puhu 2..10 m, ja masina puhu masina töölaiusega, mis on ca. 5..15 m tavamainate puhul ja kuni 60m gigantmasinate puhul.

Buldooserite eelkäijad

2011-09-30T13:07:00.001+03:00

Buldooseri eelkäija oli hobujõul lükatav sahk, mida kasutati mormoonide poolt USA raudteede ehitamisel eelmisel sajandivahetusel.

From Earthmoving

Allikas:

500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimene frontaalkombain

2011-09-29T13:08:00.000+03:00

Esimese frontaalkombaini, mida kutsuti "Iron miner" valmistas LMG 1905. aastal. See lõikas pöörlevate teradega ee pinnalt sütt ja laadis konveieriga kaadvagonetti. Selliste masinate nool oli kuni 30 m pikkune. Kombain töötas karjääris pikkees.

From Earthmoving

Allikas:

500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimene elektriline paljukopaline ekskavaator

2011-09-27T13:07:00.000+03:00

1902. aastal tegi H August Schmidti tehas Wurzenis esimese elektriajamiga kompaktse paljukopalise kettekskavaatori.

From Earthmoving

PVRT - Parim Võimalik Rakendatav Tehnoloogia

2011-09-25T23:18:00.000+03:00

PVRT - Parim Võimalik Rakendatav Tehnoloogia (ingl. BAPT - Best Available Practicable Technology). Erinevalt PVT'st kasutatakse PVRT'd kirjeldamaks parimat võimalikku reaalset tehnoloogiat, mida saab praktikas kasutada.

Näiteks hüdrovasaraga lubjakivi raimamine.

PVT - Parim Võimalik Tehnoloogia

2011-09-25T23:16:00.000+03:00

PVT - Parim Võimalik Tehnoloogia (ingl. BAT - Best Available Technology). Kasutatakse kirjeldamaks parimat võimalikku tehnoloogiat, mida saab kasutada. Näiteks freeskombainiga lubjakivi raimamine.
Kui majanduslikel kaalutlustel pole võimalik kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat (PVT), siis kasutatakse mõistet PVRT.

Esimene ratasekskavaator

2011-09-25T13:06:00.000+03:00

Saksa tehas Menk & Hambrock tegid 1911. aastal 1 kuupmeetrise pärikoppekskavaatori, mis sõitis metallratastel.

From Earthmoving

Allikas:

500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimesed mobiilsed raudteeekskavaatorid

2011-09-23T13:06:00.000+03:00

20. sajandi alguses kasutati Ameerikas enamuses raudteeekskavaatoreid. Nende mobiilsemaks muutmiseks ja ümberpaigutamiseks mõeldi välja mitmeid mooduseid, nagu alusvankrid, mille abil said ekskavaatorid endale esiroomikud ja esirattad. Tagarattad jäid alles ekskavaatori manööverdamiseks.

Bucyrus 68-C, millel kasutati esiroomikuid:

From Earthmoving

Osgoodi 100 tonnine raudteeekskavaator, millest tehti ratasekskavaator, paigutades sellele alla raami 0,9 m laiuste ja 1,8 m kõrguste metallratastega.

From Earthmoving

Allikas:

500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimene hüdrauliline ekskavaator

2011-09-21T13:06:00.001+03:00

1914. aastal esitles Frank H Amstrong Ameerika Mäeinstituudile täiesti uut tüüpi ekskavaatorit. Sellel oli elektriline tsentrifugaalpump, mis pumpas õli nelja silindrisse mis liigutasid koppa edasi ja kahte, mis liigutasid koppa tagasi ja pöörasid ekskavaatorit.

From Earthmoving

Allikas:

500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Scooptram

2011-09-20T11:44:00.000+03:00

Ingliskeelset nimetust "Scooptram" kasutab Atlas Copco kaubamärgina oma madalaprofiililiste e. allmaa kopplaadurite kohta.

Esimene hüdrauliline auruekskavaator

2011-09-19T13:05:00.000+03:00

Esimese hüdraulilise eksavaatori tegi Kilgore Machine Company 1903. aastal Minnesotas. Sellel pärikoppekskavaatoril oli 0,95 kuupmeetrine kopp. Kopavars ja nool liikusid aurusilindrite abil.

From Earthmoving

Allikas:

500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimene hüdrauliliste tugedega ja pöördkopaga "skimmer" e. koorija

2011-09-17T13:05:00.000+03:00

1917. aastal tegi Keystone Driller Company "skimmeri" arendusena ekskavaatori, millel olid hüdraulilised toed külgedel ja mille kopavarre külge paigutatud koppa tõmmati trossiga. See oli esimene tegelikult kasutatav pöördkoppekskavaatori eelkäija.

From Earthmoving

Esimene "skimmer" e. koorija

2011-09-15T13:04:00.008+03:00

1913. aastal tehti puurvankri ja ekskavaatori kombinatsioonist "koorija" e. "skimmer". Esimene 8 tonnine masin sai nimeks "Dirt Loader" No 1. Selle ekskavaatori noolele oli kinnitatud kopp, mis liikus mööda noolt ja kooris pinnast maapinna lähedalt.

From Earthmoving

Allikas:

500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimene sammuv ekskavaator

2011-09-13T13:04:00.001+03:00

1913. aastal konstrueeris Oscar Martinson esimese sammuva ekskavaatori. Kuigi roomikud oli just leiutatud, siis sai nendega liikuda vaid suhteliselt kõval pinnal.

Pontoonidele sarnanevate jalgadega aga sai ekskavaatorit edasi ja tagasi liigutada ka suhteliselt pehmel pinnasel. Esimest sammuvat draglaini, mida tol ajal kutsuti "Martinson Tractor" kasutati Arkansases niisutuskanalite rajamisel ja Mississippi üleujutuse tagajärgede likvideerimisel 1927. aastal.

From Earthmoving

Allikas:

500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimene pneumo-kopaluugiga ekskavaator

2011-09-11T13:04:00.002+03:00

1914. aastal ehitas Weserhütte tehas pärikoppekskavaatori L18 mille 2,5 kuupmeetrise kopa luuki avati ja suleti pneumaatiliselt, e. suruõhu abil.

From Earthmoving

Allikas:

500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimene roomikutega ja bensiinimootoriga draglain

2011-09-09T13:03:00.001+03:00

Esimese bensiinimootoriga draglaini, mis liikus edasi roomikutel, valmistas Bucyrus 1912. aastal. Vintsiajamile anti pöördemoment edasi rihmülekandega. Algusaastatel ei olnud bensiinimootorid piisavalt töökindlad ja eelistati siiski aurumootoreid.

From Earthmoving

Allikas:

500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Tänapäevase draglaini eelkäija

2011-09-07T13:03:00.002+03:00

Tänapäevase draglaini eelkäija on 1904. aastal John W Page poolt Chicagos patenteeritud "tross-süvendaja" mida kasutati kanali süvendamiseks. Masin kasutas puudega köetava aurukatlaga aurumootorit.

From Earthmoving

Allikas:

500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Kivistis

2011-09-05T18:56:00.000+03:00

Kivistis ehk fossiil on kivimis kivistununa säilinud kunagise organismi jäänus või elutegevuse jälg.
Kui loodusprotsesside mõjul uhutakse kivimist fossiil välja tekib kavernoosne kivim.

Kivistis e. fossiil (Limulus walchi Desm e. odasaba):

From Mäendusõpik

Pildil olev kivistis on pärit Mäeinstiuudi Mäemuuseumi mineraalide ja kivimite kollektsioonist.

Esimene trossidega ekskavaator

2011-09-05T13:02:00.002+03:00

1902. aastal ehitas American Locomotive Company esimese pärikoppekskavaatori, mille kopavart ja koppa liigutati trosside, mitte kettide abil. Ekskavaatori tsükliaeg viidi sellega väga lühikeseks (10 sek) ja saavutati suur tootlikkus.

From Earthmoving

Allikas:

500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimene Saksamaa täispööratav pärikoppekskavaator

2011-09-03T13:02:00.001+03:00

Menck & Hambrock müüs oma esimese täispööratava aurumootoriga pärikoppekskavaatori 1900. aastal.

From Earthmoving

Allikas:

500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Fosforiidi kaevandamise tehnoloogia

2011-09-01T20:32:00.003+03:00

Fosforiiti kaevandatakse nii nagu teisigi kihtmaavarasid - nii avakaevandamismoodusega kui allmaakaevandamismoodusega. Avakaevandamisviis võib olla vaalkaevandamine, aukkaevandamine. Allamaakaevandamisviis võib olla kamberkaevandamine, laavakaevandamine või alakorrustega kamberkaevandamine kas varistamisega või ilma, või täitmisega. Kaevandamistehnoloogia võib olla draglainidega lihtkaevandamine, katendi teisaldamisega vaalkaevandamine või katendi eemaldamisega aukkaevandamine e. transportkaevandamine. Allmaakaevandamisel võib rakendada puur-lõhketöödega kamberkaevandamist, nii tulptervikutega kui linttervikutega, nii ketasteradega laavakombainidega lankkaevandamist, puurlõhketöödega lankkaevandamist kui ketasteradega frontaalkombainidega kamberkaevandamist. Kõigi tehnoloogiate korral võib kasutada alakorrustega kaevandamist ja täitmist.

Eestis saab fosforiidi kohal lasuvat diktüoneemakilta, e. uraanimaaki kaevandada sarnaselt. Peamine erisus on selle pehmus ja vähene abrasiivsus, seega saab kasutada hõlpsamalt mehhaanilist raimamist ka lõiketeradega ja pöördteradega.

Ülgas(t)el kaevandati fosforiiti käsitsi, varistamisega kamberkaevandamise tehnoloogiaga. Maardu kaevanduses kaevandati puur-lõhketöödega laavakaevandamise tehnoloogiaga. Maardu põhjakarjääris kaevandati nii mehhaanilise pärikoppekskavaatoriga paljandamisega ja katendi selektiivse paigutamisega, ning mitmeastmelise puur-lõhketöödega raimamise tehnoloogiaga. Maardu põhja- ja lõunakarjääris kaevandati dragalinidega lihtkaevandamise tehnoloogiaga.

Fosforiidi kaevandamine on oluliselt keerulisem, kallim ja tülikam kui põlevkivi kaevandamine.

Maardu põhjakarjääri viimane kaevandamistranšee:

From Karjäärid

Fosforiit Ülgase kaevanduses:

From Maa all

Ülgase kaevanduse varisemata kamber:

From Maa all

Varistatud lagi Ülgase kaevanduses:

From Maa all

Ülgase kaevanduse strekk:

From Maa all

Ülgase stoll:

From Maa all

Ülgase strekid:

From Allmaakaevandamine

Varisenud ja avatud uraanimaagi strekk Sillamäe kaevanduses:

From Maa all

Uraanikaevanduse uuringustoll Sillamäel:

From Maa all

Uraanistolli laest varisenud glaukoniitsavi:

From Maa all

Kumu augus paljandatud diktüoneemakilt:

From Maa all

Hüdrovasaratega diktüoneemakilda raimamine Kumu augus:

From Maa all

Kõrged kambrid Piusa liivakaevanduses:

From Maa all

Stoll e. nn U-tunnel diktüoneemakildas Astangul:

From Maa all

Aruküla liivakaevandus:

From Maa all

Kombainilaava:

From Laava

Maardu kuivrikastusvabrik, kus kasutati kuulveskites purustamist ja kuivsõelumist:

From Fosforiit

Maardu flototehas, e. märgrikastamise tehas, kus flotatsiooni abil eraldati kuulveskis peenendatud karbitükikesed liivast:

From Fosforiit

Maardu kaevanduse peahoone:

From Fosforiit

Algul reklaamiti flotoliiva, e flotatsioonijaääki - jahvatatud ja flotoreagendiga kokkupuutunud peent liiva kui head ehitus- ja betooniliiva, hiljem hirmutati sellega, kui keemilise mürgiga naisi ja lapsi, nüüd aga müüakse täiteliivaks:

From Fosforiit

Fosforiiditeemalised pildid:

Vt. ka: http://mi.ttu.ee/fosforiit/

Küsige lisa:

&lt;p&gt;amp;gt;&amp;amp;amp;lt;/p&amp;amp;amp;gt;&lt;/p&gt;

Esimesed suure tootlikkusega pärikoppekskavaatorid

2011-09-01T13:02:00.001+03:00

1906. aastal, kui Panama kuulutati Vabariigiks, toodi Panama kanali ehitamiseks üle 100 Ameerika pärikoppekskavaatori, mis sõitsid raudteel. See tähistab suurte pärikoppekskavaatorite võidukäiku maailmas. Ekskavaatorid saavutasid Panama kanali rajamisel lõhatud kivimi ekskaveerimise tootlikkuseks 150...375 kuupmeetrit tunnis.

Pildil on 86 tonnine ja 3,8 kuupmeetrise kopaga Bucyruse ekskavaator.

From Earthmoving

Allikas:

500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Mäendusõpik - mi.ttu.ee/opik

Esimesed suured ripperid

Esimene kopplaaduriks ehitatud masin

Esimene "ülepea" kopplaadur

Roomikutega kopplaaduri eelkäija

Esimene roomikutega paljukopaline ekskavaator

Marion 7400

Esimene üle 20 kuupmeetrine pärikoppekskavaator

Paljandamine

Maksimaalne lubatud võnkekiirus

Maavara kasutusala kood

Korrastamistingimused

Maavara kaevandamisloa graafiline lisa

Loata kaevandamine

Kaevandamisloa muutmine

Maavara kaevandamise loa pikendamine

Maavara kaevandamisõiguse tasu

Puuraugu likvideerimine

Üldgeoloogilise uuringuloa vorm

Geoloogiline uuring

Üldgeoloogiline uuring

Kohaliku tähtsusega maardla

Keskkonnamõju hindamine

Kaevanduse mõõdistamine

Enampakkumine geoloogilise uuringu loa taotlemisel

Maavaravaru kuuluvus

Maavara kaevandamise aastamäär

Esimene iseliikuv skreeper

Esimene suure kopaga skreeper

Esimene levinud mootorgreider

Esimene hüdraulilise sahaga buldooser

Esimene tööstuslik sahk

Ajalooline mehaaniline üldotstarbeline ekskavaator Åkerman-Eslöv 350

Buldooseri sünd

Esimesed roomiktraktorid

Kopplaaduri eelkäija

Esimesed rootorekskavaatorid

Esimene paljukopaline kraavitaja

Maailma suurim ekskavaator 1928. aastal

Esimesed gigantekskavaatorid

Esimesed suured ekskavaatorid

Esimesed ekskavaatoritootjad Ameerikas

Aheraine

Kronometraaž

Esimene suruõhu e. pneumoekskavaator

Esimene suur Rootsi pärikoppekskavaator

Metaan

Esimene Euroopa skimmer

Vibroripper

Fosfaatkeraamika

Esimene ühe aurumootoriga pärikoppekskkavaator

Esimesed diiselekskavaatorid

Esimene kallurhaagis

Esimesed kallurid

Esimene põhjasttühjendatav vanker

Bentoniit

Separaator

Esimene suure tootlikkusega traktoriga järelveetav skreeper

Müratõke

"Christmas tree"

Paakauto

Kaksikpoorsus

Esimene ühe-mehe traktoriga tõmmatav skreeper

Hüdrofrakkimine

Diktüoneemakilt

Kildagaas

How Much Natural Gas is There?

Esimene neljarattaline skreeper

Pindesi-freeskombaini eelkäija

Esimene iseliikuv greider

Relss

Esimesed levinud greiderid

Monorelsskaadvagonett

Esimesed levinud bensiinimootorid ja kerged buldooserid

Esimene tõstetud tähikveorattaga buldooser

Ripperi eelkäija

Turbapuur

Diver

Caterpillari sünd

Esimene kasutatav roomiktraktor